Novgorodi Vabariik ja autonoomne Pihkva maa (1136–1266)

Novgorodi vabariikliku korra kujunemine 1136. aastal muutis ka Pihkva poliitilist raamistikku. Pihkva jäi Novgorodi laiemasse võimuruumi, ent tema kohalik omavalitsus, linnakogukond ja sõjaline roll tugevnesid. Tänase Setomaa alad, mis olid seotud Pihkva ja Irboska tagamaa, teede ning järveühendustega, kuulusid selle muutuse vahetusse ajaloolisse keskkonda. Allikates puuduv seto etnonüüm ei katkesta territoriaalset seost.

Pihkva ja Irboska rolli kasv tähendas, et kohalikku elu kujundasid linnuse kaitsevajadus, kaubateede turvalisus, andami- ja teenistuskohustused ning Pihkva kiriklik mõju. Neid kohustusi tuleb uurida nende adressaatide seisuse ja staatuse järgi. Ei ole alust eeldada, et läänemeresoome keelt kõnelenud elanikud moodustasid eraldi õigusliku rühma; sama staatusega maaharijatele, käsitöölistele või teenistuskohuslastele kehtis üldine kord.

13. sajandil kujunes läänes Liivimaa piiskopkondade ja Saksa ordu võimuala, idas jäid Pihkva ning Novgorod õigeusu kiriklikku ja Rusi poliitilisse ruumi. Nende vahele ei tekkinud korraga sirget, kõikjal valvatud riigipiiri. Metsade, soode ja hõredama asustuse piirkonnas oli piir sageli muutliku kontrolliga vöönd, kuid linnuste, külade, põldude ning teede juures muutus võimude vastasseis väga konkreetseks.

1240. aastal langesid kroonikatraditsiooni järgi Liivimaa vägede kätte Irboska ja Pihkva. 1242. aastal taastati nende üle idapoolne võim; samasse sõjakäikude ahelasse kuulub Peipsi lahing. Kroonikad kirjeldavad vürste, linnuseid ja vägesid rohkem kui külasid. Setomaa ajaloo jaoks tuleb neist sündmustest siiski järeldada vähemalt otsene sõjaline ohuruum: Irboska kaitses Setomaa poole viivaid teid ja tagamaad ning selle vallutamine muutis ümbruskonna võimu- ja julgeolekuolukorda. Rekvireerimiste, saagikahju, põgenemise või eluasemete hävimise ulatus tuleb kinnitada eraldi allikatega, mitte täita oletusega.

1266. aastaks oli Pihkva autonoomia jõudnud uude järku. Selle perioodi peatükis peab eraldi jälgima, kuidas Novgorodi ja Pihkva institutsioonide vahekord mõjutas läänepoolseid äärealasid, millised seisused kandsid sõjalisi või majanduslikke koormisi ning kuidas ida ja lääne kiriklik lahknemine kujundas kohalike kogukondade pikaajalist elu.