Sisukord

Setomaa ajaloo peatükid

Vali ajajärk või loe käsitlust algusest lõpuni.

03Peatükk

Maastik ja allikad

Varase keskaja Setomaa ei olnud kindlapiiriline maa ega omaette võimuala. Tänapäevane ajalooline Setomaa hõlmab paiku, mida seostasid omavahel järvede, jõgede, kõrgemate moreenialade ja metsaste madalike…

Loe peatükki
04Peatükk

Pihkva pikk-kääbaste kultuur

Umbes 6. sajandist alates kujunes Setomaa ajaloolisel asustusalal välja matmiskombestik, mille kõige nähtavamaks jäljeks on liivased kääbaskalmistud. Neid seostatakse Pihkva pikk kääbaste kultuuriga –…

Loe peatükki
081920–1940

Setomaa Eesti Vabariigis (1920–1940)

1920. aasta tõi Setomaale korraga rahu, uue riigipiiri ja senisest teistsuguse avaliku korra. Tartu rahuleping, mis sõlmiti 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel, jättis Setomaa koos…

Loe peatükki
091940–1991

Sõda ja Nõukogude aeg (1940–1991)

1940. aasta suvel lõppes Eesti Vabariigi riiklik iseseisvus ning Petserimaa koos Setomaa ajaloolise asustusalaga allutati Nõukogude Liidu võimule. Senine elu ei katkenud üleöö, kuid selle korraldav raam muutus…

Loe peatükki
10Peatükk

Jagatud Setomaa pärast 1991. aastat

1991. aasta augustis taastatud Eesti iseseisvus muutis Setomaa jaoks otsustavalt seni kehtinud ruumikorra. Eesti NSV ja Vene NFSV vaheline halduspiir, mis oli pärast 1944. aasta territoriaalseid muudatusi…

Loe peatükki
11Peatükk

Keel, usk ja kultuuripärand

Setomaa kultuuriline eripära on kujunenud piirialal, kuid seda ei saa seletada pelga eraldatusega. Piirkond on sajandeid olnud ühenduses Pihkva, Petseri, Võrumaa, Tartu ja Peipsiäärsete maadega. Kaubateed,…

Loe peatükki