Kuldhordi kattuv mõju Pihkva–Setomaa ruumile (u 1240–1480)

Kuldhordi võim Vene maade üle kujundas 13.–15. sajandi poliitilist keskkonda, kuid sellest ei tule teha eraldi Setomaa valitsemisperioodi. Pihkva ja Novgorod jäid Hordi otsesest haldusest kaugemale kui mitmed Kirde-Vene vürstiriigid. Setomaa kuulumist Kuldhordi haldusstruktuuri või vahetu maksukogu alla ei tohi väita ilma otsese territoriaalse tõendita.

Mõju oli siiski ajalooliselt oluline. Vene vürstide suhted Hordiga, tribuudikohustused, sõjaline surve, diplomaatilised valikud ja kaubateed muutsid jõuvahekordi, mille sees tegutses ka Pihkva. Tööperiodiseeringus võib mõju kõige tugevama järgu paigutada ligikaudu 1259. aastast 14. sajandi keskpaigani ning laiema järelmõju umbes aastani 1480. Need piirid on analüütilised, mitte Setomaal toimunud ühe valitsejavahetuse kuupäevad.

Setomaa peatükis tuleb küsida, kas Pihkva kohustused ja sõjalised valikud suurendasid kohalike elanike maksu- või teenistuskoormust, muutsid kaubateede suunda, mõjutasid linnuste kaitset või põhjustasid rännet. Vastus peab tuginema Pihkva ja kohalike allikate tõendusahelale. Üldisest Hordi ülemvõimust ei saa automaatselt tuletada ühe Setomaa küla makse ega igapäevakogemust.