Moskva suurvürstiriigi juhitud Vene riik (1510–1547)

1510. aastal lõpetas Moskva suurvürst Vassili III Pihkva poliitilise iseseisvuse. Veetše ja senine vabariiklik otsustusruum kaotati ning Pihkva maa koos Irboska ja selle tagamaadega liideti Moskva juhitud Vene riigiga. Setomaa nende alade jaoks, mis kuulusid Pihkva haldus- ja kohturuumi, oli see otsene võimuvahetus, mitte kaudne naabermaa sündmus.

Muutus oli kõige nähtavam valitsemise tipus ja ametnike korralduses. Kohalik elu ei vahetunud ühe päevaga: Pihkva jäi turu- ning kirikukeskuseks, Irboska kindluseks ja Petseri kasvavaks kloostripaigaks. Külaelanike põllud, kalastuspaigad, teed, sugulussidemed ning kohalikud kohustussuhted jätkusid, kuid neid hakati üha enam raamima Moskva keskse võimu huvid ja teenistuskorraldus.

Õiguse uurimisel tuleb jälgida, millised Pihkva kohtukorra normid püsisid, millised asendusid Moskva üldiste seaduste ja ametnike praktikaga ning kuidas muutus kohtute tegelik kättesaadavus äärealal. Normi seos kohalike setode esivanematega sõltub nende territooriumist ja seisusest, mitte sellest, kas seadus nimetas nende etnilist kuuluvust. Samuti ei saa kogu elanikkonnale omistada ühetaolist talupoja- või kloostrisõltlase staatust.

Petseri kloostri mõju kasvas. Korneliusest sai kloostriülem 1529. aastal ning tema aega seostatakse ulatusliku ehitustegevuse, kloostri majandusliku tugevnemise ja õigeusu kinnistumisega. Neid protsesse tuleb käsitleda pikema kohaliku usulise muutusena, mitte ühe inimese korraldatud setode ühekordse ristimisena.

1547. aasta Ivan IV tsaariks kroonimine tähistab järgmise perioodi algust. Selleks ajaks oli Setomaa Pihkva-poolne ruum kindlalt Moskva juhitud riigi loodepiiril, kus kohalikku elu sidusid korraga keskriigi võim, klooster, Irboska kaitsesüsteem ja Liivimaa lähedus.