Varane asustus ja kujunemine (ca 500–862)

Varase keskaja Setomaast ei saa veel kõnelda kindlate piiridega maa ega hiljem kujunenud seto kogukonna tähenduses. Tänase Setomaa valla ja Petseri rajooni alal paiknesid siis hajusad asualad Pihkva järve, Velikaja jõe ning nende lisajõgede ja järvede ühendatud maastikus. Vesi ei olnud siin üksnes looduslik takistus, vaid liikumis- ja suhtlustee: järverannikud, jõed ning kõrgemad liivased seljandikud sidusid omavahel Peipsi-Pihkva järvistu ümbruse, Irboska tagamaa ja Kagu-Eesti. Sellest ajast ei ole säilinud kohalikke kirjalikke teateid. Inimeste eluviisi, asustuse tihedust ja sidemeid tuleb seetõttu taastada eeskätt kalmete, linnamägede, keraamika ning üksikute esemeleidude põhjal. (eestijuured.ee)

5.–6. sajandil kujunes Pihkva järve ümbruses ja sellest lääne poole ulatuval alal arheoloogiline kultuuriruum, mida tuntakse pikk-kääbaste kultuurina. Selle nähtavaimad jäljed on liivast kuhjatud piklikud ja ümarad matusekääpad, mille alla või sisse paigutati põletusmatuste jäänuseid. Pihkva pikk-kääbaste kujunemine algas hiljemalt 5. sajandi lõpul ning nende kasutus ja edasiarenemine jätkus mitme sajandi vältel, kuni 9. sajandil hakkasid matmiskombed ja esemeline kultuur muutuma. (e-anthropology.com)

Setomaa ajaloolisel asustusalal on selle kultuuriruumi tähtsaimateks tunnistajateks Obinitsa ümbruse kääbastikud. Tuhkavitsa oja oru liivastel nõlvadel paiknev Sakalova palo kalmistukompleks on üks Eesti suuremaid pikk-kääbaste kultuuri muististe rühmi. Sealsete kääbaste uurimisel on leitud põlenud luid, söestunud puitehitiste jälgi, kive, savinõukilde ja üksikuid ehteid. Need leiud kõnelevad korduvatest matustest ning paigast, mille tähendus kestis põlvkondade jooksul. Kalmistu ei olnud üksildane paik: selle läheduses kujunes hiljem asula ning Obinitsa-Meremäe ümbrusest sai I aastatuhande keskpaigast üks Lääne-Setomaa olulisemaid asustuskeskusi. Samal ajal tuleb meeles pidada, et varaste eluasemete jälgi on leitud märksa vähem kui kalmeid; seetõttu ei saa üksikute kääbaste põhjal täpselt määrata külade suurust ega elanike arvu. (arheoloogia.ee)

Ka kõrgemad kaitstavad paigad olid selles maastikus tähtsad. Hinniala linnamäel, Obinitsa ja Meremäe piirkonna läheduses, osutavad vallide ja põlengukihi uurimistulemused kindlustatud paiga kasutamisele juba 5.–7. sajandil. Linnamägi ei tõenda veel hilisema riigivõimu kohalolu, kuid näitab, et kohalikud kogukonnad oskasid kasutada maastiku eeliseid ning rajada vajaduse korral kaitstud kogunemis- ja varjepaiku. Kääbastike, asualade ja linnamägede kooslus lubab näha piirkonda mitte äärealana, vaid oma sisemiste seoste ja ühendusteedega asustatud ruumina. (arheoloogia.ee)

Pikk-kääbaste kultuuri seostati vanemas uurimistraditsioonis sageli krivitšitega, keda käsitleti idaslaavi hõimurühmana. Selline nimetus ei lahenda siiski Setomaa toonase elanikkonna keelelist ega etnilist kuuluvust. Arheoloogiline kultuur ei võrdu rahvaga ning matuseviis, ehe või savinõu võib levida ka eri päritolu kogukondade vahel. Pihkva järve ümbruse varakeskaegne kultuuripilt kujunes tõenäoliselt mitmesuguste kohalike ja kaugemate sidemete, rände ning segunemise tulemusel. Hilisema seto ajaloo juuri tuleb otsida just sellest pikast kontaktide ja kohaliku järjepidevuse ajast, mitte ühestainsast rahva sünnihetkest. (archaeolog.ru)

1. ja 9. sajandil muutus kogu Pihkva järve ümbrus üha tihedamalt seotud idapoolsete keskuste ja veeteedega. Pihkva tähtsus kasvas ning järve- ja jõeteed sidusid selle piirkonna nii Peipsi põhjakalda kui ka kaugemate maadega. Muutused ei tähendanud siiski, et Setomaa ajaloolisel asustusalal oleks ühel kindlal aastal alanud uus kord. Aasta 862 on siin eeskätt tavapärane ajajoon, millest alates Vene kroonikate maailm ja kujunevad võimukeskused muutuvad järgnevate sajandite loo jaoks oluliseks. Kohaliku asustuse seisukohalt oli tegemist pikema üleminekuga: varasemate kalmistute ja asualade kõrvale kasvasid uued keskused ning Setomaa kujunemine hakkas järjest enam sõltuma Pihkva, Novgorodi ja hiljem ka Liivimaa piirialade vastastikustest suhetest. (eestijuured.ee)

Allikamärkmed

Peatüki koostamisel kontrollimiseks kasutatud veebiallikad. Toimetaja kontrollib need enne avaldamist.

• V1 — Veebiallikas
• V2 — Veebiallikas
• V3 — Veebiallikas
• V4 — Veebiallikas
• V5 — Veebiallikas
• V6 — Veebiallikas
• V7 — Veebiallikas
• V8 — Veebiallikas
• V9 — Veebiallikas
• V10 — Veebiallikas
• V11 — Veebiallikas
• V12 — Veebiallikas