Ajalugu üle piiride
Avatud digitaalne käsitlus Setomaa kujunemisest, ajaloolisest asustusruumist ja kultuurist.
Ajatelg
Liigu ajas järjest või vali teema, mis sind huvitab. Iga peatüki juures on märksõnad ja kasutatud allikad.
Setomaa ajalugu ei mahu ühe halduspiiri ega ühe rahvanimetuse sisse. See on ajalooline asustus ja kultuuriruum, mille kujunemist on mõjutanud paiknemine Eesti alade ja Pihkva maa vahel, sidemed Petseri linnaga…
Loe peatükki →Varase keskaja Setomaast ei saa veel kõnelda kindlate piiridega maa ega hiljem kujunenud seto kogukonna tähenduses. Tänase Setomaa valla ja Petseri rajooni alal paiknesid siis hajusad asualad Pihkva järve,…
Loe peatükki →Umbes 6. sajandist alates kujunes Setomaa ajaloolisel asustusalal välja matmiskombestik, mille kõige nähtavamaks jäljeks on liivased kääbaskalmistud. Neid seostatakse Pihkva pikk kääbaste kultuuriga –…
Loe peatükki →Aastad 500–900 jäävad Setomaa rahvastiku loos aega, mil siinseid inimesi ei nimetatud veel setodeks ning nende keelt, enesenimetust ja poliitilist kuuluvust ei ole kirjalikult üles tähendatud. Rahvastikust…
Loe peatükki →Aastate 500–900 ilmastikku ei saa Setomaal kirjeldada üksikute mõõtmiste ega aastakaupa peetud ilmaraamatute abil. Selliseid ülestähendusi siit ajast ei ole. Teadmised tulevad järvesetetest, õietolmust, puude…
Loe peatükki →Aastate 500–899 Setomaast ei saa rääkida hilisemate maakondade, valdade ega riigipiiride keeles. Tänapäevane Setomaa ei moodustanud siis ühtset haldusala ning selle eri paiku sidusid eri suundades kulgenud…
Loe peatükki →Setomaa ajalooline asustusala paiknes varakeskajal Pihkva järve, Piusa jõe ja Irboska kaudu kulgenud ühendusteede piirkonnas. Seda ei saa käsitada toonase kindlapiirilise haldusüksusena, kuid ala idapoolne…
Loe peatükki →9. sajandi lõpul ei olnud tänapäeva Setomaa veel ühe nime, ühe keskuse ega ühe halduspiiriga määratletav maa. Selle ala asustus kujunes järvede, jõgede, kõrgemate liivaste seljakute ja metsaste orgude järgi.…
Loe peatükki →9. sajandi lõpul ja 10.–11. sajandil sõltus tänapäeva Setomaa alal elanud kogukondade toimetulek suurel määral aastaajast. Põld andis vilja ainult siis, kui kevadine sulamine, külv, suvesoojus ja sügisene…
Loe peatükki →Setomaa ajalooline asustusala ei moodustanud 9. sajandi lõpul ega 10.–11. sajandil omaette maakonda, valda või kindlapiirilist maad. Siinsed külad, põllud, kalapaigad ja metsad paiknesid Pihkva järve, Piusa…
Loe peatükki →Novgorodi vabariikliku korra kujunemine 1136. aastal muutis ka Pihkva poliitilist raamistikku. Pihkva jäi Novgorodi laiemasse võimuruumi, ent tema kohalik omavalitsus, linnakogukond ja sõjaline roll…
Loe peatükki →Novgorodist lahkunud Vsevolod Mstislavitši asumine Pihkva vürstiks aastail 1137–1138 näitab, et Pihkva suutis Novgorodi poliitilise kriisi ajal teha oma valiku. See oli kohaliku autonoomia oluline märk, kuid…
Loe peatükki →Dovmonti asumine Pihkva vürstiks 1266. aastal tähistab Pihkva sisulise iseseisvumise uut etappi. Vürst oli ennekõike kutsutud sõjaline ja kohtulik juht, kelle tegevust piirasid Pihkva linnakogukond ning…
Loe peatükki →Kuldhordi võim Vene maade üle kujundas 13.–15. sajandi poliitilist keskkonda, kuid sellest ei tule teha eraldi Setomaa valitsemisperioodi. Pihkva ja Novgorod jäid Hordi otsesest haldusest kaugemale kui mitmed…
Loe peatükki →14. sajandil tugevnes Pihkva iseseisev poliitiline positsioon. 1348. aastat kasutatakse tavaliselt Novgorodist sõltumatuse formaalse tunnustamise piirina, ehkki Pihkva vabariiklik kord ja tegelik iseseisvus…
Loe peatükki →1510. aastal lõpetas Moskva suurvürst Vassili III Pihkva poliitilise iseseisvuse. Veetše ja senine vabariiklik otsustusruum kaotati ning Pihkva maa koos Irboska ja selle tagamaadega liideti Moskva juhitud Vene…
Loe peatükki →Ivan IV kroonimine tsaariks 1547. aastal andis Moskva juhitud Vene riigile tsaaririigi ametliku kuju. Pihkva, Irboska ja Petseri jäid läänepiiri haldus , kiriku ning kaitsesüsteemi. Tänase Setomaa selle…
Loe peatükki →1598. aastal alanud Segaduste aeg ei kaotanud Vene tsaaririiki õigusliku mõistena, kuid keskse võimu järjepidevus purunes. Valitsejad ja võimutaotlejad vahetusid, Poola Leedu ning Rootsi sõjaline sekkumine…
Loe peatükki →Romanovite võimuletulek 1613. aastal taastas Vene tsaaririigi keskse valitsejadünastia, kuid Pihkva–Petseri läänepiir jäi sõjaliselt ohustatuks. 1615. aasta Rootsi sõjakäik Pihkva vastu ning hilisemad…
Loe peatükki →1721. aastal võttis Peeter I keisri tiitli ning Vene tsaaririigist sai Vene impeerium. Setomaa ajalooline asustusala jäi Pihkva haldus ja kirikuruumi. Läänepiiri nihkumine vähendas Petseri ning Irboska vahetut…
Loe peatükki →19. sajandi lõpuks elas Setomaa seto rahvastik tiheda külavõrgustikuna Pihkva kubermangu lääneosas, Petseri kloostri ja Irboska ümbruse, Pihkva järve ranniku ning Liivimaa piiri vahel. Seda ruumi ei saa siiski…
Loe peatükki →1917. aasta revolutsioonid lõpetasid Vene impeeriumi senise korra, kuid Setomaa ajaloolisel asustusalal ei toonud need kohe selgust selle kohta, kelle võimu alla piirkond edaspidi jääb. Seni Pihkva kubermangu…
Loe peatükki →1920. aasta tõi Setomaale korraga rahu, uue riigipiiri ja senisest teistsuguse avaliku korra. Tartu rahuleping, mis sõlmiti 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel, jättis Setomaa koos…
Loe peatükki →1940. aasta suvel lõppes Eesti Vabariigi riiklik iseseisvus ning Petserimaa koos Setomaa ajaloolise asustusalaga allutati Nõukogude Liidu võimule. Senine elu ei katkenud üleöö, kuid selle korraldav raam muutus…
Loe peatükki →1991. aasta augustis taastatud Eesti iseseisvus muutis Setomaa jaoks otsustavalt seni kehtinud ruumikorra. Eesti NSV ja Vene NFSV vaheline halduspiir, mis oli pärast 1944. aasta territoriaalseid muudatusi…
Loe peatükki →Setomaa kultuuriline eripära on kujunenud piirialal, kuid seda ei saa seletada pelga eraldatusega. Piirkond on sajandeid olnud ühenduses Pihkva, Petseri, Võrumaa, Tartu ja Peipsiäärsete maadega. Kaubateed,…
Loe peatükki →Setomaa ajalugu on kujunenud maa, vee ja piiride kohtumisalal. Siinne asustus ei sündinud tühjale maale ega arenenud ühe keskuse käsul. Juba varase asustusloo kalmistud, linnamäed ja asulajäljed osutavad…
Loe peatükki →Setomaa külanimed kannavad maastiku, sugulaste, talude, pühapaikade, järvede, teede ja piiride ajalugu. Ühel ja samal paigal võib olla kohalik setokeelne nimi, eestikeelne ametinimi ning vene kirjakujusid, mis…
Loe peatükki →Avasta
Leia tekstidest kohad, inimesed ja ajaloolised mõisted.
Võta kaasa
Laadi värske tervikversioon lugemiseks, viitamiseks või säilitamiseks.